Millest lähtuda pikaaegse sportliku arengu, hea tervise ja liikumisrõõmu saavutamisel?

Soovitused spordiorgaisatsioonidele

 

Siin on loetletud seitse põhimõtet, millele toetuda laste- ja noorukitespordi õppekavade planeerimisel ja ülesehitamisel:

 

1. Spordialadel, kus  tippsoorituse tasemele jõutakse täiskasvanueas, ei kahjusta lapsepõlves mitmete erinevate spordialadega tegelemine sportlikku arengut. 

Nendel spordialadel, kus tippsoorituseni jõutakse täiskasvanuna, on soovitav spetsialiseeruda 13.-15. eluaasta paiku, mitte varem. Kuni selle eani peaks nendel spordialadel olema lastel võimalik proovida palju erinevaid spordialasid, valida välja endale meelepärasemad tegevused ja osaleda samaaegselt mitme (kahe kuni kolme) spordiala treeningutel.  

 

2. Mitmete spordialadega tegelemine on seotud pikema sportlaskarjääriga ja see mõjub hästi pikaaegsele spordiga tegelemisele. 

Teaduslikud uuringud näitavad, et hiljem spetsialiseerunud sportlaste karjäär kujuneb kokkuvõttes pikemaks kui vara spetsialiseerunud sportlastel. Varane spetsialiseerumine suurendab vigastuste riski ning psühholoogilise ja sotsiaalse arengu arengu probleeme, mis soodustavad spordist loobumist ja/või enneaegset karjääri lõppemist. 

 

3. Mitmete spordialadega tegelemine võimaldab osaleda paljudes erinevates olukordades ja tegevustes, mis soodustab noorte arengut. 

Mitmete spordialadega tegeledes omandab laps mitmekülgse kehalise kirjaoskuse ja tema uskumused enda sportliku võimekuse kohta kujunevad positiivseks. Mitmekesine oskuste arsenal omakorda ennustab niihästi vigastusteriski alanemist kui soodsamat psühholoogilist arengut võrreldes ühekülgse kehalise ettevalmistusega.

 

4. Lapsepõlves mitmete spordialadega tegelemise vanuses on väga oluline aktiivsete vabade, juhendamata ja omaalgatuslike mängude suur hulk, mis loob aluse sisemisele motivatsioonile. 

Iseseisvuse, iseotsustamise võimaluse kogemine toetab sisemist motivatsiooni. Juhendatud, sportlikule meisterlikkusele keskenduvad erialased treeningud, kus osalejal on vähe sõnaõigust, võivad märgatavalt vähendada sisemist motivatsiooni, mis suurendab spordist väljalangemise ja väheaktiivse eluviisi riski suurenemist. 

 

5. Vaba mängu suur hulk mitmete spordialadega tegelemise perioodil annab mitmekesise motoorsete ja tunnetuslike kogemuste pagasi, mida lapsed saavad hiljem kasutada oma spordialal edu saavutamiseks.  

Vaba mäng on suurepärane ja odav võimalus arendada mitmekülgseid kehalisi ja tunnetuslikke kogemusi, mis laienevad hiljem valitud sportlikule erialale ja mõjutavad positiivselt hilisemat arengut. 

 

6. Varases murdeeas (13. eluaasta paiku) peaks lapsel olema võimalik kas spetsialiseeruda oma lemmikspordialale või jätkata spordiga tegelemisega liikumisharrastusega.

Varases murdeeas kujunev identiteet, ettekujutus enda oskustest ja võimetest loovad selles vanuses valmisoleku ühele spordialale spetsialiseeruda ja enda jaoks väärtuslike eesmärkide nimel pingutama asuda. 

 

7. Hilises murdeeas (umbes 16. eluaasta paiku) on noorte sportlaste kehaliste -, tunnetuslike -, emotsionaalsete -, motoorsete - ja  suhtlemisoskuste areng jõudnud sellisele tasemele, et nad saavad hakata neid edukalt rakendama ühe spordiala äärmiselt spetsialiseeritud treeningutesse.  

Selles vanuses toimuv spetsialiseerumine toetab pikaaegset, soodsate tervisemõjudega sportlike võimete ja oskuste realiseerimist ja peale karjääri lõppu aktiivse eluviisiga jätkamist.