arutavad psühholoog ja sportlane kohtumise ehk seansi ajal läbi need olukorrad, kus sportlane areneda soovib (näiteks stardiks valmistumise olukorrad) või kus tal raskusi esineb (näiteks nõrgema vastasega võisteldes). Siis valivad nad psühholoogi teadmistele ja kogemustele ning sportlase eelistustele toetudes välja meetodid ja konkreetsed harjutused, kuidas sellistes olukordades paremini hakkama saada ning planeerivad iseseisva töö (kodutöö). Nüüd on sportlase ülesanne vastavates olukordades uusi lahendusi proovida, sageli oma kogemusi ka töölehtedele üles märkida. Järgmisel seansil arutatakse iseseisva töö tulemusi ja planeeritakse sellest sõltuvalt uue iseseisva töö harjutusi. Sageli on otstarbekas teha tööd kabineti asemel seal, kus sportlane oma psühholoogilisi oskusi kasutama peab – võistlustel, treeningutel, laagrites. Siis tuleb psühholoog sinna kaasa ja me nimetame seda välitööks. Ideaalsel juhul võiks spordipsühholoog sportlasega tööd tehagi nii, et esimene kohtumine leiab aset kabinetis, ent edasi töötatakse peamiselt treeningupaigas, ja kui psühholoogilised oskused on suures plaanis omandatud, siis mõnel korral ka võistlustel. Erinevatel põhjustel ei ole see Eestis praegusel ajal sageli võimalik. Ent sportlastel esineb ka selliseid olukordi, kus on otstarbekam pigem kabinetis tööd teha, näiteks vigastuse järgselt psühholoogilisi oskusi arendades, pikemaajaliste motivatsiooniraskustega või raskustega suhetes kaaslaste või treeneritega. 

 

Riskid ja kasud

STN-l on ka riske. Kuna mõnikord räägitakse seansi ajal ebameeldivatest kogemustest, siis kipub see tooma kaasa tugevaid tundeid - kurbust, süütunnet, viha, frustratsiooni, abitust. Ent nende tunnete kogemise üksikasjad annavad enamasti ka võtme lahenduse juurde. Psühholoogi töö on jälgida, et nende tunnete kogemine oleks põhjendatud lahenduse leidmisega (umbes nagu massaaži ajal valu - eesmärki silmas pidades) ja et klient ei peaks oma negatiivsete tunnetega üksi olema ega ka mitte negatiivse fooniga seansilt ära minema. 

 

Mõnikord juhtub, et kui sportlane hakkab uusi oskusi katsetama, tekib soorituses ajutine tagasilöök. Täpselt nii, nagu uut tehnilist oskust õppides lähevad liigutused esialgu kohmakamaks või ettevaatlikumaks, võib seda juhtuda ka uute keskendumisstrateegiate ja mõtlemismustrite rakendamisel. Kui see juhtub, tuleks sellest kindlasti rääkida. See on õppimisprotsessi paratamatu osa.

 

 STN-l on selgeid kasusid. Kasutan oma töös ainult tõendatult tõhusaid meetodeid. See tähendab, et korduvad uuringud on näidanud, et nende meetodite rakendamine viib psühholoogilise arengu ja raskuste lahendamiseni (eeldusel, et sportlane ise aktiivselt kaasa töötab). Need kasud on sportliku tulemuse paranemine, suurem nauding spordist, suhete paranemine teiste inimestega, stressi ja negatiivsete tunnete vähenemine, elukvaliteedi paranemine. 

 

STN sisu ja vorm

STN võib seisneda ühekordses konsultatsioonis, kus sportlasel on teatud küsimused, mida ta soovib spetsialistiga arutada ning seejärel iseseisvalt edasi tegutseda. Sagedasem on siiski pikem koostöö. Püsivate tulemuste saamiseks kulub reeglina 8-16 kohtumist, enamasti mõnenädalase vahega (et oleks aega iseseisvaid töid teha) kokku vähemalt 9 kuu jooksul. Mõnikord kestab koostöö ka aastaid, lühemate ja pikemate vaheaegadega, vastavalt sportlase soovidele. STN peab siiski olema selgelt eesmärgistatud ja lõpu poole ehk eesmärkide saavutamisele suunatud koostöö. 

 

Esimene seanss kulub tavaliselt kliendi eesmärkide, soovide, vajaduste hindamisele ja koostöö eesmärkide püstitamisele. Esimese seansi lõpul saan anda esialgse hinnangu, millisel kujul koostööd oleks võimalik ja mõttekas ette võtta. Klient saab selle alusel kaaluda, kas soovib pikema STN-ga algust teha ja loomulikult ka seda, kas mina tundun õige inimesena, kellega koostööd teha. Koostöö nõuab väga palju pühendumist, aega ja energiat ning lõpuks ka raha, mistõttu tasub otsust tõsiselt kaaluda. Kui kliendil tekib küsimusi - ükskõik, millist laadi - siis peaks neid kindlasti esitama. Kui kliendile tundub, et ta eelistaks mõnda teist psühholoogi, aitan otsida kolleegi, kelle juurde pöörduda.

 

Edasised seansid ja välitöö seisnevad kodutöö kogemuste läbiarutamises ja uute harjutuste planeerimises. Viimased seansid on suunatud õpitud oskuste kinnistamisele ja iseseisva toimetuleku ettevalmistamisele. STN eesmärk on õpetada sportlane iseenda psüühikat juhtima.

 

STN lõpeb siis, kui sportlane enam teenust ei vaja või ei saa STN jätkumisest kasu, samuti kui STN jätkamine oleks vastuolus minu isiklike või minu suhtes kohalduvate eetiliste nõuetega.

 

Üks seanss kestab tavaliselt 45-60 minutit, esimene seanss 90 minutit (kuni 12-aastaste laste puhul 45-60 min). Välitöödel võib see muidugi tähendada hoopis 1-5-minutilisi korduvaid vestlusi harjutuste või soorituste vahel, Zoomis 15-30-minutilisi vestlusi jne.

​

TINGIMUSED

Kui oleme tavapärase seansi toimumise aja kokku leppinud, siis tuleb selle seansi eest ka tasuda, välja arvatud juhul, kui klient teatab vähemalt 24 tundi ette, et soovib aja tühistada või seda muuta. See tingimus ei kehti vaid siis, kui me mõlemad jõuame kokkuleppele, et seanss peab ära jääma mõne meist mittesõltuva asjaolu tõttu.

 

24-tunnise etteteatamise nõue ei kehti välitöödel, kus lähtume vastastikku heade kavatsuste eeldusest ja teeme tööd väga paindlikult - loomulikult ennekõike sportlase soovidest ja vajadustest lähtudes. 

 

TASU

Tavapärase SPN seansi tasu on 80 eurot ühe tavaseansi (45-60 min) eest ja 120 eurot 90-minutilise seansi eest. 

 

Kui välitööd toimuvad väljaspool Tartut, siis lepime alati tasu tingimused ühiselt ette kokku.

 

Kui väljaspool tavapärast seanssi või kokkulepitud tingimustega välitöid sportlase vajadustest lähtuvalt veel mingit tööd teen, on ka see tasuline juhul, kui tegevus kestab üle veerand tunni järjest. Seega, minimaalne lisatöö ajaühik, millelt tasu arvestan, on 15 minutit (tasuga 12 eurot/15 min) - lühemad Skype-vestlused, telefonikõned, muud tegevused ei kuulu tasustamisele. Üle 15 minuti kestvate telefonikõnede ja e-kirjadele vastamiste eest, konsultatsioonide eest teiste spetsialistidega (eelneval kokkuleppel sportlasega), sportlase palvel kolmandate isikutega vestlemiste või muude tema algatatud asjaajamiste eest arvestatakse nimetatud hinnaga tasu.

 

Tasuda saab nii sularahas kui arve alusel ülekandega. Kui tasumisega tekib probleeme, tuleks sellest kindlasti kohe avameelselt rääkida. Alati leiame meile mõlemale sobiva lahenduse.

 

ÜHENDUSE VÕTMINE

Kõige kiirem võimalus on helistada 56241207. Kui ma parasjagu vastu võtta ei saa, üritan võimalusel samal päeval tagasi helistada. Kiire teate võiks saata samale numbrile sms-sõnumina või kirjutada e-posti aadressile info@peatreener.org

 

PRIVAATSUS JA KONFIDENTSIAALSUS

Psühholoog kohustub kaitsma konfidentsiaalset infot, mis on saadud töö käigus ja mida säilitatakse ükskõik mis kujul (paberkandjal, digitaalselt vms). Konfidentsiaalsuse ulatus võib olla piiratud kehtestatud seadusandlusega.

 

Märkmete tegemiseks või seansside salvestamiseks (heli, video) küsin alati kliendilt nõusolekut. Salvestisi kasutan ainult konkreetse sportlase nõustamise eesmärkidel ja ei jaga materjalide sisu ühegi kolmanda isikuga, välja arvatud sportlasega kokkuleppel, näiteks konsulteerimiseks või erialaseks supervisiooniks. Kokkuleppel sportlasega arutan oma töö käigus omandatud konfidentsiaalset infot ainult asjakohasel tööalasel eesmärgil ning ainult isikutega, kes on vastavate teemadega seotud. Professionaalsete kolleegidega konsulteerimisel ei avalda ma konfidentsiaalset infot, mis võib viia kliendi identifitseerimiseni (väljaarvatud juhul kui olen selleks eelnevalt saanud kliendi nõusoleku). Infot avaldatakse ainult sellises ulatuses, mis on vajalik konsultatsiooni eesmärgi saavutamiseks.

 

Konfidentsiaalset infot võin ma reeglina avaldada ainult sportlase või tema seadusliku esindaja vastaval nõusolekul. Ilma sportlase või tema seadusliku esindaja nõusolekuta võin avaldada konfidentsiaalset infot ainult seaduses ettenähtud juhtudel.

 

PSÜHHOLOOGI ERIALANE VASTUTUS JA EETIKA

Psühholoog vastutab isiklikult oma erialase töö kvaliteedi ja tagajärgede eest. Ta teadvustab oma erialast vastutust, mis tal on oma klientide ja ühiskonna ees. Psühholoog püüab alati tagada, et tema teenuseid ei kuritarvitataks.

 

Psühholoogil on vastutus kliendiga sõlmitud kokkulepete ees, mis säilib ka peale professionaalse suhte lõpetamist.

 

Psühholoog lähtub erialasest pädevusest ega soodusta väärarusaamade ja illusioonide tekkimist ning levikut oma erialases tegevuses. Ta annab oma võimete, töökogemuse ja kompetentsuse kohta selgelt mõistetavat infot.

 

Aave Hannus, PhD 

spordipsühholoog

Eesti Psühholoogide Liidu liige

Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni liige

Euroopa Spordipsühholoogia Föderatsiooni liige

Rahvusvahelise Spordipsühholoogia Ühingu liige